Võileib heeringa ja peedimäärdega
Foto: Ragne Värk

MAAILMA KÖÖK. TAANI | Avatud võileib heeringa ja peedimäärdega

Ragne Värk, 07.06.2024

Taanlased on tuntud oma hiilgava võileivakultuuriga – võileibu süüakse iga päev nii põhitoiduks kui ka vaheampsuks. Siinse suvise pala põhikomponendid on heeringas ja peet.

Valmistamise aeg
30–40 minutit
Kogus
4 portsjonit
  1. 4 suuremat (rukki)leivaviilu
  2. toasooja võid
  3. 175 g heeringafileed
  4. 2 tl kappareid
  5. 2 keedetud muna
  6. värsket tilli
  7. kurgiviile
  8. peale palsamiäädikat
Peedimääre:
  1. 200 g peeti
  2. soola, pipart, oliiviõli
  3. 0,5 tl köömneid
  4. 2 küüslauguküünt
  5. 1 tl sinepit
  6. 25 g hapukoort
  1. Lõika peet väiksemateks tükkideks. Tõsta ahjuplaadile ja maitsesta soola-pipraga. Nirista peale oliiviõli ja raputa seltsiks köömneid. Lisa ahjuvormi veel küüslauguküüned. Rösti ahjus 200 kraadi juures, kuni see on pehme (aeg sõltub peeditükkide paksusest). Nüüd tõsta segu (koos vormi nõrgunud mahladega) kannmikserisse, lisa sinep ja alusta püreestamist. Samal ajal lisa hapukoort nii palju, et saad ühtlase pehme massi. Maitsesta lõplikult.

  2. Määri leivaviiludele võid, lisa peedimääre, kõige peale laota heeringatükid. Seejärel on kurgiviilude ja munasektorite kord. Viimasena puista juurde kappareid ja tilli. Maitsesta soola-pipraga.

Mis see on?

Taani, eriti pealinn Kopenhaagen, on muutunud maailma kulinaaria pealinnaks. Üks selle parimaid tõmbenumbreid on smørrebrød ehk avatud võileib. See on igapäevaselt populaarne kohvikutes, restoranides ja tänavatoidufestivalidel. Taani keelest tõlgituna tähendabki smørrebrød sõna otseses mõttes võid (smør) ja leiba (brød). Võileival pole kindlaid komponente, on vaid erinevate koostisosade segu, mis kuhjatakse ühele paksule leivaviilule. Leivana kasutatakse tavaliselt rukkileiba, millele määritakse võid paksu kihina – nii ei vaju lisanditest lekkiv mahl leivast läbi.

Millega serveerida? Kuidas säilitada?

Smørrebrød’i komponendid võid aegsasti eelnevalt valmis teha, aga võileib ehita kokku vahetult enne söömist.

Nii saab ka! Hea teada!

See võileib on alati avatud, mitte kaetud kahe leivapoolega. Seetõttu võid sellele kuhjata mitmesuguseid komponente. Hästi sobib kõik, mis eelmisest toidukorrast järele jäänud. Üks toitvaid katteid on näiteks kartulid. Selline variant on klassika ning muutub eriti populaarseks ja maitsvaks kartulihooajal juunis-juulis. Kartulile lisa peekonit, majoneesi, murulauku ja praetud sibulat.
Võileiva lisandite hulk on tõeliselt lai, kuid tihti on just menukamateks komponentideks heeringas, õhukeste viiludena soolatud või töödeldud liha ja suitsukala, juust, kurk, tomat, munad, seamaksapasteet ja kooresed salatid (näiteks kartulisalat).

Soovitused, nipid ja faktid:

Selline võileivatraditsioon on üle saja aasta vana.
Mitmete allikate põhjal töötasid smørrebrød’i esmalt välja põllumehed, kes pakkisid kaasa eelmisest õhtust järele jäänud toidujääke. Lõunasöögi ajal kuhjasid nad need n-ö leivaviilust taldrikule. Nii sisaldasid need „taldrikud“ toitvaid komponente, mis aitasid energiat tõsta ja säilitada.
Põneva nimetusega võileib on veel Dyrlægens natmad, mis on taani keelest tõlgituna „veterinaari südaöine suupiste“. See koosneb tumedast rukkileivast, millel kiht maksapasteeti, viil soolast veiseliha ja lihatarrendiviil. Lisaks katteks peal sibularõngad ja aedkress.
Smørrebrød’i valmistamisel on alati kasutusel tume rukkileib, nagu meie seda tunneme. Igasugused heledad saialised selle retseptikomponentide hulka ei kuulu.