Mis see on?

Traditsiooniline Itaalia lameleib meenutab paksu ja kohevamat pitsapõhja. Maitset rikastatakse rohke oliiviõli, ürtide ja soolahelvestega. Klassikaline küpsetis pärineb Liguuriast, eriti tuntud on õige kuldse värvi ja krõbeda koorikuga Genova focaccia.

Eri piirkondades on oma variatsioonid – mõnesse lisatakse sibulat, oliive, keelatud pole isegi magusad katted. Tänapäeval on see populaarne kõikjal maailmas ja kuulub paljude perede lemmikute hulka.

Focaccia juured ulatuvad antiikaja Rooma, kus sarnaseid lameleibu küpsetati tule kohal või kuumadel kividel. Sõna focaccia tulebki ladinakeelsest sõnast focus, mis tähendab tuld või kaminat. Liguuria piirkonnas sai sellest aga asendamatu kaaslane hommikusöögiks ja lõunasöögi kõrvale, hiljem kogus menukust tänavatoiduna.

Millega serveerida? Kuidas säilitada?

Naudi eraldi, kasta lihtsalt kvaliteetsesse oliiviõlisse või serveeri juustude ja suupistetega. Parim suppide, salatite, aga ka grillroogadega. Maitseb kõige paremini küpsetamise päeval, siis on koorik krõbe ja sisemus õhuline. Kui saia jääb üle, hoia õhukindlas kotis või karbis toatemperatuuril üks-kaks päeva. Pikemaks säilitamiseks võid sügavkülmutada ja enne söömist ahjus või röstris soojendada.

Nii saab ka! Hea teada!

Kuigi klassikaline focaccia on lihtne, võid valmistades olla väga loominguline. Näiteks lisa tainale päikesekuivatatud tomateid, karamelliseeritud sibulat, oliive või eri juuste. Mõnes piirkonnas valmistatakse ka magusaid variante viinamarjade ja suhkruga. Samuti katseta mitmesuguste täidistega, kus tainasse peidetakse singiviile või ürtidega juustu.