Rita naaberküla memm armastas öelda, et kui sügisel seened, tomatid ja muud aedviljad potti paned, siis sellest tuleb kokku üks sobilopski. „See nimi tundus nii vahva, et panime selle nimeks ka oma supipõhjale.“ Ta on püüdnud interneti avarustest midagi sobilopski kohta ka leida, aga tulutult.

Sobilopski meenutab natuke seeneseljankat, aga õiges sobilopskis peavad olema ka puravikud. „Sel aastal on olnud palju kukeseeni, aga kukeseen seda tugevat seene maitset ei anna.“ Eelmisest nädalast on supimeistrid n-ö või sees, sest Jõgevamaal hakkasid tulema esimesed puravikud.

Seentega koos lähevad potti sibul, küüslauk, suvikõrvits, porgand ja tomat. Kartul sobilopski sisse ei käi.

„Aastatega olen selgeks saanud, et tomat peab olema hästi küps,“ tõdeb Rita, et muidu ta supile head mekki ja tummisust ei anna.

Kukeseenekaste talveks purki

Rita kahtlustab, et maikuus toimunud supifestivali aitas riisikukatadel võita värskelt läbi hakklihamasina aetud karulauk. Viimane tegi keeduse vähe krehvtisemaks ja serveerides käis supi peale ka lusikatäis soolast vahukoort. Koor tuleb vahustada hästi tugevaks, siis ta ei hakka kuuma supi peal kohe voolama.

„Kellel on sügavkülmas purustatud karulauku, siis seegi annab supile eriti hea meki, aga sobilopski maitseb hästi ka krehvtisust lisamata,“ usub retsepti autor. Sobilopski läheb kiirelt kaubaks ka Riisikukata teist aastat tegutsevas e-poes ning kui lapsed on külla tulemas, praeb Rita supipõhjale hakkliha juurde ja „imeline pitsakate ongi valmis“.

Kõige kiiremini said eelmisel talvel e-poest otsa siiski marineeritud kuuseriisikad. „Kuuseriisikad, eriti pisikesed nagu nööbid, olid jõululauale ikka väga-väga nõutud. Muidugi läksid hästi ka puravikud, eriti tomatimahlas marineeritud puravikud.“ Rita tunnistab, et nad tütar Hanna-Britaga osalesidki supifestivalil seepärast, et natuke oma väikest perefirmat tutvustada.

Sageli inimesed veerivad purgi pealt firma nime ega saa aru, mida Riisikukata tähendab. Kuna naabrimees oli kunagi üle põllu hõiganud „Hei, Riisiku Kata“, siis sealt see nimi Kaasiku Ritale kõrvu jäi ja nii sündisidki Riiskukata seened, Riisikukata siirup jne.

Neile, kes armastavad kukeseeni, soovitab Rita teha kukeseenekastme põhi talveks purki valmis ehk teisisõnu teha ise kodus Riisikukata kollast. Peale kollaste kukeseente käib hoidisesse kollane tomat, kollane suvikõrvits ja vahel ka natuke kollast paprikat. Ehk sibulgi ole kollakas.

Pärast kastet tehes armastab ta sellele lisada paki Mo Saaremaa juustukastet ja siis süüa seda kartulitega või teha sellest mõnusalt koorene pastaroog.

Rita soovitab suvikõrvitsat lisada ka tavalisele kukeseenekastmele, siis tundub see palju toitvam ja mõnusam.

Kas tänavu on hea seeneaasta?

Kesk-Eesti metsades on Rita saak piirdunud seni peamiselt kukeseentega. Samas juba jaanipäeva paiku pole ta kukeseeni kunagi korjanud.

„Aga nüüd hakkab metsas põnevaks minema,“ tõdeb Rita. „Praegu (esmaspäeval – toim) on vana kuu ja seepärast seened ka hästi ussitanud, aga pühapäeval luuakse uus kuu,“ tuletab ta meelde vanarahvatarkust, et noore kuu ajal seened ei ussitavat.

Kui tavaliselt saab heinariisikaid ehk kuuseriisikaid korjata juba juuli keskel, siis tänavu ilmusid esimesed kuuseriisikad alles augusti keskel. „Seenegruppides võib näha juba massiliselt esimesi pangetäisi kuuseriisikaid ja puravikke,“ ütleb Rita. Aga kui on head ilma, siis paari nädalaga võivat puravikega olla ka kõik.

Rita kuuseriisikausku väga ei ole, talle meeldib üle kõige toreriisikas. „Tal on ilus kuju ja ta on veel toredam kui kollane võiseen! Kui sa ühe toreriisika leiad, siis võid kindel olla, et sa leiad neid kohe palju.“

Maitse poolest eelistab ta puravikke, üle kõige olevat haavapuravikud, aga seenesõbra viimaste aastate suurim seeneelamus on seotud hoopis musta torbikseenega.

Rita oli juba kümme aastat oma tuttavatele rääkinud, et kui kuldkalalt oleks võimalik midagi soovida, siis ta sooviks leida loodusest musta torbikseent. Et saaks oma käega korjata, kasvõi ainult ühe peotäie. Ja kaks aastat tagasi see juhtuski.

„Metsast välja tulles panin pange korraks maha, et kätt vahetada, vaatasin oma jalgade ette ja seal oligi kuus musta torbikseent. Ma pole kuulnud, et meie kandis oleks keegi korjanud musta torbikseent. Rõõmukisa kuuldes oli tütar enam kui kindel, et ma olen mao leidnud.“ Nimelt kardab ta meeletult madusid, aga metsas, kui seened juba paistavad, kaob hirm ära.

Juba aastaid algab Rital septembris pärast 10. kuupäeva seenepuhkus. See nädal möödub metsas, aga eesmärk pole mitte kuhjaga täis seenekorve koju tassida, vaid uusi seenekohti kaardistada.

Seenekoht kui kinnisvara

„Öeldakse, et kui sul on oma seenekoht, siis see on sinu kinnisvara. Ütlengi tütrele, et sina oled oma päranduse kätte saanud, sina tead minu seenekohti,“ naerab Rita.

Ta on üllatunud, et kukeseenepesa on samas kohas püsinud vähemalt 33 aastat. „Kus on ikka niidistik!“ Rita mäletab, et leidis oma elu esimesed kukeseened, kui läks metsa, poeg kõhukotiga kaasas. Nüüd saab poeg 33aastaseks. Sellest alates on ta seal igal aastal käinud, mõnel aastal on saanud pool panni ja mõnel aastal vaid kaks-kolm seent, aga sel aastal korjas selle platsi pealt üle 50 seene.

Seeneseljanka sugulane ehk Riisikukata sobilopski

Vaja läheb: 1 kg tomateid, 1,5 kg seeni, 1 kg mugulsibulat, 1 kg porgandit, 1 kg suvikõrvitsat, 2 küüslaugupead, 3 sl äädikat, 100 g õli, 2 tl soola, 2 tl suhkrut ja maitse järgi musta pipar. Soovi korral ka 400 g tomatipastat, 3 seenepuljongikuubikut ja 400 g tulist vett puljongikuubikute lahustamiseks.

Valmistamine: Tükelda seened ja prae õlis, lisa praadimise ajal ka sutsuke soola. Haki sibul ja küüslauk ning prae teisel pannil.

Koori porgandid ja lõika poolseibideks. Lõika suvikõrvits kuubikuteks ja tükelda ka tomatid.

Hauta porgand, suvikõrvits ja tomat potis poolpehmeks. Seejärel lisa praetud seened ja sibul. Soovi korral lisa nüüd ka tulises vees lahustatud puljongikuubikud ja tomatipasta. Maitsesta soola ja pipraga. Sega ja keeda keskmisel kuumusel umbes 15 minutit. Viimasena lisa äädikas ja lase veel korraks keema tõusta.

Tõsta sobilopski kohe ettevalmistatud purkidesse, sule õhukindlalt ja säilita jahedas.

Nipp! Parimad on puravikud, aga sobivad ka kukeseened, kuuseriisikad jt kupatamist mittevajavad seened.

Mida küpsemad tomatid on, seda parem hoidis tuleb.

Sobilopskist suppi tehes võiks sellele lisada praetud hakkliha või singikuubikuid ning serveerida koos värske maitserohelise ja soolaga maitsestatud vahukoorega.

Sobilopski sobib ka ahjukartulite kõrvale salatiks või pitsakatteks.

Allikas: Rita Kaasik

Kukeseenekastme põhi ehk Riisikukata kollane

Vaja läheb: 1 kg kukeseeni, 1 kg kollast suvikõrvitsat, 2 suurt kollast paprikat, 3 suurt sibulat, 100 g õli, 2 sl äädikat ning sidrunipipart, soola ja sutsuke suhkrut.

Valmistamine: Puhasta ja haki kukeseened ja sibul ning prae võis. Tükelda suvikõrvits ja paprika ning hauta keedunõus poolpehmeks. Lisa praetud kukeseened ja sibul ning lase veel 10–15 minutit haududa. Maitsesta soola, sidrunipipra ja suhkruga. Viimasena lisa äädikas ja lase veel korraks keema tõusta.

Tõsta kollane segu kuumalt ettevalmistatud purkidesse, sule õhukindlalt ja säilita jahedas.

Allikas: Rita Kaasik