Otsing

MAAILMA KÖÖK. EESTI

Kodune pasteet

Ragne Värk, 19.12.2024

Isetehtud pasteet on jõuluaja pärl – maitsev ja koosneb täpselt sellest, mida potti lisad.

Valmistamise aeg
40 min + leotamisaeg
Kogus
10 portsjonit
  1. 500 g kanamaksa
  2. piima (maksa leotamiseks)
  3. 1 sibulat
  4. 1 küüslauguküünt
  5. 125 g suitsupeekonit
  6. 1 väiksemat porgandit
  7. kimbukest värsket tüümiani
  8. soola, pipart
  9. näpuotsatäit kaneeli
  10. 2–3 sl konjakit või brändit
  11. 2 dl rõõska koort (35%)
  12. 100 g võid

  1. Leota kelmetest puhastatud maksa u 30 minutit piimas. Samal ajal haki sibul ja küüslauguküüs peeneks, viiluta suitsupeekon ning tee porgandist õhukesed viilud. Pane kõik koos tüümianiga küpsema. Raputa peale veidi soola, siis ei lähe sibul kõrbema. Kui sibul on klaasjas, tõsta segu pannilt.

  2. Nõruta maks, patsuta majapidamispaberiga kuivaks ja aseta pannile. Maitsesta soola-pipraga ja küpseta kiirelt mõlemalt poolt valmis. Lisa konjak, lase aurudel haihtuda ja sega hulka praetud sibulasegu. Kalla juurde rõõsk koor ja hauta umbes 5 minutit või seni, kuni porgand on ilusti pehme. Maitsesta soola, pipra ja näpuotsatäie kaneeliga. Pane kõik kaussi, lisa või ja püreesta saumikseriga (või köögikombainis).

  3. Tõsta külmkappi maitsestuma.

  4. Kodune ja ehe!

Mis see on?

Pasteet on lihtne ja kodune määre. Eestis said mitmesugused pasteedid populaarseks 1920.–30ndatel tänu kodumajanduskursuste ja -koolidele. Just siis kaunistas pasteet iga peolauda. Menukust kasvatas mõistagi rahakotisõbralik hind ja tooraine kerge kättesaadavus.

Klassikaline kodune pasteet valmib lisaks maksale sibulast, küüslaugust, peekonist, veidikesest konjakist, võist ja rammusat koorest (35%). Kui puistad peale näpuotsatäie kaneeli, täiustab see mekki veelgi.

Millega serveerida? Kuidas säilitada?

Kodune pasteet väga kaua ei säili. Jahedas ja kaanega suletavas karbis püsib söömiskõlblikuna nädalajagu. Määri leivale-saiale või tee sellest suupisteid.

Tänuväärne maks on sageli alahinnatud tooraine, tegelikult valmivad sellest imelised road. Siseelunditest on maks kõige kasulikum, sest sisaldab rohkesti valke, foolhapet, tsinki, vaske, A-, B- ja C-vitamiini ning rauda. Suure rauasisalduse tõttu soovitatakse maksa süüa ka kehvveresuse korral.

Nii saab ka! Hea teada!

Kasuta vasika-, talle-, lamba-, veise-, sea-, küüliku- või linnumaksa. Noorloomade maks on pehmem, sarnase tekstuuriga on talle-, küüliku- ja linnumaks. Seetõttu sobib algajale katsetamiseks just linnumaks. Tugevama mekiga veise- ja seamaks on sitkem ning vajab parimaks lõpptulemuseks rohkem vaeva.

Katseta erinevate koostisainetega. Valmistamisel lisa kuivatatud ploome või aprikoose, seeni, pähkleid, oliive, päikesekuivatatud tomateid, seemneid. Maitseks vala pisut apelsini-, laimi- või sidrunimahla, tekstuuri pehmendab toorjuust. Samuti täiustavad mekki kadakamarjad ja muskaatpähkel. Eelnevalt palsamiäädikas marineeritud sibulaviilude lisamine muudab ka lõpptulemuse põnevamaks.

Soovitused ja nipid:

  • Kuna tooraine sisaldab rohkelt verd, rikneb see kiiresti. Jälgi ostes tähelepanelikult, et maks oleks läikiv, lõhnata ja selle ümber poleks valgunud vedelikku.

  • Enne valmistama hakkamist eemalda üleliigsed kelmed.

  • Piimas leotamine kaotab kergelt mõrkja maitse. Lõpptulemuse parandamiseks piisab poolest tunnist, ehkki seamaksa puhul võiks aeg olla pikem.

  • Pärast leotamist kuivata maks korralikult majapidamispaberiga.

  • Ära üle küpseta – selle vältimiseks prae kõrgel kuumusel ja kiiresti mõlemalt poolt. Samas ei tohi jääda see alaküpsetatuks.

  • Porgandit ära väga ohtralt lisa, sest maitse muutub liig porgandiseks. Ühtlasi rikneb pasteet ka kiiremini.

  • Üleliia palju ära pane ka sibulat.

  • Tavalise õli asemel kasuta praadimiseks peekonirasva.